Muuseumi tund!

Maarit

Arheoloogia on teadus, mis uurib ühiskonda inimtegevuse tagajärjel tekkinud materiaalsete tõendite ehk muististe põhjal.

Arheoloogia muuseumis sain teada:
*kunagi töötasid inimesed  instituutides.
*Naaberkaubandus on kõige vanem kaubandus.
*Rauaajal olid ehted pronksist.

Meremuuseumis sain teada:
*viikingid ostsid teistelt rauda ja karusnahka.
*Vanasti elasid naised vähem kui mehed.
*Sepad olid rikkad.



Kenno

Arheoloogia on teadus, mis uurib ühiskonda inimtegevuse tagajärjel tekkinud materiaalsete tõendite ehk muististe põhjal.

Arheoloogia Insdituudis sain teada järgmised 3 asja:

*Vanasti maeti inimesed koos nende asjadega, sest usuti, et peale surma läheb neil neid asju teises          elus vaja

*Mida rikkam oli inimene seda rohkem ja kalleimad asju pandi koos nendega hauda

* Inimesed maeti puhkeasendis maha kuna usuti, et see on igavene uni

Tallina Meremuuseumist sain teada:

*Esimene märge viikingitest oli aastal 793

*Viikingid kutsusid ennast nii ainult, siis kui nad läksid sõjatetkele

*vanasti oli sepad rikkamad, kui tavalised inimesed


Robin


Muuseumis oli lahe

Paks margareeta
Meeste pealuu oli kandilisem. Naised kandsid tol ajal ka taskunuge. Naised elasid sünnitamise tõttu vähem kui mehed.
Paksus margareetas
Inimesed olid sellel ajal meie enda pikkused


Arheoloogia muuseum
Inimese asetati surnuna sünni asendisse, sest siis arvati, et ta sünnib taas
On olnud üle kümne raha tähe enne eurot.
Eesti oli teiste riikidega võrreldes päris edukas.
Oli lahe kuulata ja vaadata.
Inimesed olid meist ikka väga erinevad

Arheoloogia ehk muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikku




Kermo


14.September Arheoloogiamuuseum ja Paks Margareeta Muuseum


Esimesena me käisime Arheoloogiamuuseumis.
3 asja mida ma sain tead.
1.] Vanasti oli bronks päris kallis.
2.] Kui sa leitsid enda aiast vana ehe või midagi siis helistage politseisse ja nad uurivad j2rgi mis asi see on.
3.]Esemete suhtelise vanuse määramiseks kasutatakse sageli TÜPOLOOGILIST UURIMISMEETOID,millele lõi aluse rootsi arheloog Oscar Montelius.

Ja nüüd 3 asja mida ma sain teada Paks Margareeta Muuseumis :)

1.] Mehed/Viikingid meeltisid ehtida ennast.
2.] Naistel oli nuga taskus aga meestel oli hoopis mõõg.
3.] Eestis oli vanasti päris palju rauda.
4.] Mõnikord ei matei keha vaid hoopis põletadi.
5.] Vanasti  maeti oma varantusi ja tulevikus leiti need asjad ules.





Eeva

Käisime klassiga 14.septembril Tallinna Arheoloogiamuuseumis ning Paks Margareeta Muuseumis. 

Arheoloogiamuuseum asub vanalinnas aadressil Rüütli 10. Olen seal esimest korda käinud ja mulle väga meeldis. Selles muuseumis on esindatud erinevatest aegadest Eesti eripaikadest leitud arheoloogilised leiutised. Tänu leiutistele arheoloogid said informatsiooni Eesti umbes 10 000 aasta pikkusest ajaloost, sest kirjalikke allikaid Eesti kohta on vaid viimase 800 aasta kohta.

Selge see, et esemete põhjal loodav pilt on ühekülgne. Seetõttu töötavad arheoloogid koos teiste teadusharude esindajatega (näiteks, bio- ja zooloogid, keemikud, füüsikud, ning ajaloolased).  

Peamine info hangitakse väljakaevamiste teel. Arheolooge huvitab kõik, mis omaaegsetest inimestest maha on jäänud. Seega tehakse uurimistöid väga erinevates piirkondades ja paikades: linnad ja linnused, põllud, asulad, külad, uppunud laevad, kalmistud, sadamakohad, omaaegsed pühapaigad jms.

Pildil on tööriistad, mida arheoloogid oma töös kasutavad

Kõik leitud esemed puhastatakse, nummerdatakse ja paigutatakse kottidesse või karpidesse. Konserveerimist vajavad leiud (näiteks metall- ja puuesemed) saadetakse laborisse konservaatorite hoole alla. Mitmedki leitud esemed jõuavad näitustele erinevatesse muuseumitesse. Arheoloogiamuuseumis sain pildid teha mõnedest leiutistest:

Käisime ka Paksus Margareetas, kus me saime näha suurima valiku haruldasi viikingiaegseid leide. 

Näiteks pildil esitatud esemega sulatati metalli ja pronksi.

Paksus Margareetas jaotati meid gruppideks. Iga grupp pidi leidma liiva sisse peidetud eseme. Meie grupp leidis arvatavasti savist vaasi killu, teine grupp leidis mingi ehe, kolmas- väikese noa. Nende leiutiste põhjal pidime tegema järelduse, kas need asjad kuulusid mehele või naisele. Otsustasime, et need kuulusid naisele, sest nuga oli liiga väike mehe jaoks ning ehted olid liiga naiselikud, sest viikingid kandsid ka ehted, kuid need olid natuke teistsugused.